Kuigi uute autode müük on viimase kolme kuu jooksul tõusutrendis, ei ole turg pärast mootorsõidukimaksu kehtestamist veel täielikult taastunud – võrreldes mullusega oli sõidukite müük oktoobris 52,6 protsenti madalam.
Samas on märgata kasvavat trendi uute sõidukite segmendis, kus üle 60 protsendi uutest autodest on hübriidid.
“Hübriidide trend on olnud tugevas kasvutrendis viimased viis aastat. 2020 oli hübriidide osakaal 35 protsenti ja 2023. aastal 42 protsnti ning praeguseks on üle poole uutest autodest hübriidid, mis näitab selgelt, et tehakse teadlikumaid valikuid. Kui aasta esimeses pooles saime rääkida sellest, et müüki veavad ainuüksi kasutatud autod, siis nüüd on näha turul esimesi reaalseid paranemismärke, millele on andnud uutest autodest tõuke just hübriidide müük,” rääkis SEB Liisingu juht Rein Karofeld.
Ta lisas, et praegu on võtmetähtsusega jälgida müügi dünaamikat just võrreldes eelmiste kuudega, nii üldiselt kui ka eri sõidukisegmentides, et saada võimalikult täpne ülevaade turu arengutest.
Kuigi müügitrendid näitavad, et inimesed liiguvad üha enam sõidukit valides jätkusuutlike lahenduste poole, pole Karofeldi sõnul eestimaalased elektrifitseeritud sõidukeid endiselt täielikult omaks võtnud.
“Elektriautod on 10 protsendi müügipiiri ületanud tänavu vaid kahel kuul ning ka äsja SEB korraldatud uuringust selgus, et sõiduki valimikul on jätkusuutlikkus hetkel veel üks kõige vähem olulisi kriteeriumeid. Pigem valitakse autot hinna, hoolduskulude ja varustatuse järgi. Samuti on oluline näiteks turvalisus,” avas liisingujuht.
Kuni 29-aastaste noorte hinnangul on elektriautode soetamisel peamiseks murekohaks laadimisvõimaluste vähesus kodus ja tööl (41 protsenti), sõiduulatuse küsimus (36 protsenti) ja eelistus sisepõlemismootoriga auto või hübriidsõidukite kasuks (41 protsenti). Samas toodi elektriautode soetamisest hoidumise puhul muuhulgas välja ka tehnoloogia usaldamatust (14 protsenti), hõredat laadimisvõrgustikku (21 protsenti) ja kõrget ostuhinda (33 protsenti).
“Kui varem oli elektriautode vähese huvi taga eelkõige kõrge hind, siis viimase viie aastaga on nende hind teinud läbi märgatava languse ning seda näitavad ka inimeste vastused, kus kulu ei mängi põhirolli. Suuremad küsimused on aga jätkuvalt, kuidas lahendada laadimine eelmisel sajandil ehitatud magalarajoonides või kui vaba on inimene oma liikumises, kui sõiduulatus ja laadimiskohtade otsimine nõuavad endiselt planeerimist,” lisas Karofeld.
SEB Eesti noorte uuring viidi läbi koostöös Norstatiga 2025. aasta septembris ja oktoobris. Küsitluses osales 400 noort vanuses 18-29 eluaastat.
Allikas: Buller Meedia Pilt: Shutterstock
